TARTU MAAMAJANDUSE NÕUANDEKESKUS
Tunnustatud nõuandekeskus Tartumaal
   

   
   
   




Jalaka 48, Tartu

Praegune olukord

2005. aastast tegutseme nõuandekeskusena Tartumaa Põllumeeste Liidu juures. Meie liit on maakonnas tegutsenud 1989. aastast. Liit koondab valdava enamuse maakonna põllumeestest – liikmed toodavad 96% maakonna piimast ja 78% teraviljast – seega on nõuandekeskuse teenindatav sihtgrupp pea maksimaalse arvukusega. Tänu rohkearvulisele liikmeskonnale on põllumehed Tartumaal samastanud liitu ja nõuandekeskust, mis asuvadki samades ruumides. Asi polegi ju nimes, vaid selles, et kõik soovijad saavad nõu ja abi.

Meiega teevad koostööd 20 konsulenti, mis on suurim konsulentide arv nõuandekeskuste hulgas. Aastas on sõlmitud nõustamislepinguid u 65 000 euro eest. PRIA poolt rahastavast koolitusmeetmest on meie keskus täitnud igal aastal ¼-1/3 Eesti mahust.

Nõuandekeskuse juht on ka Tartumaa arengukava maaelu ja põllumajanduse peatüki juht, 2011. aastal toimub selle kava uuendamine.

Arengusuunad

Erilist arenguruumi nõu soovijate arvu suurendamiseks pole, kuid töötame selles suunas, et kaasata ka mittepõllumajanduslikud ettevõtjad – keegi ei tohi lahkuda nõu saamata.

Meie 20 konsulendist on kahjuks aktiivsed vaid pooled, sest ükski neist ei tööta põhikohaga konsulendina. Püüame neid aktiviseerida ja leida neile tööd.

Nõuanne peab olema tootjakeskne ja aitama igati kaasa põllumehe sissetulekute suurenemisele, keskkonnahoiule ja nõuetele vastavusele.

Jätkame igakuiseid põllumeeste infoõhtuid, kus tavaliselt osaleb sadakond kuuljat. Maakonna põllumehed on ise arvanud, et tänu nendele üritustele on nad kõige informeeritumad põllumehed Eestis. Infoõhtute esinejaid planeerime vastavalt sihtgrupi ettepanekutele.

Oleme toeks oma konsulentidele – korraldame neile omavahendite arvel koolitusüritusi.

Teeme koostööd teiste nõuandekeskustega, meie koostööpartneriteks on jätkuvalt maakonna vallad, omavalitsuste liit, põllumeeste keskliit, põllumajandus-kaubanduskoda, põllumajandusministeerium ja selle allasutused, MES, pangad, liisingufirmad jt.

Jätkuvalt kogume oma klientidelt tagasisidet, mida analüüsime ja võtame arvesse edaspidises töös.

Jätkame igapäevast info jagamist meilidega – meil on listid selekteeritud info edastamiseks: kõik põllumehed, suuremad tootjad, teraviljakasvatajad, piimatootjad, seakasvatajad, juurviljakasvatajad ja mahetootjad.

Takistavad tegurid

Nõuandesüsteemi ebastabiilsus (juhtorganisatsiooni vahetus) ei ole mõjunud positiivselt – reformimine tuleb ükskord lõpetada, et tekiks stabiilsus.

Tuleb analüüsida konsulentide töö mahtu – mitte koolitada uusi konsulente, kui olemasolevatelgi tööd pole. Meie nõuandekeskusega on aasta-kahe jooksul ühinenud 3 vastkoolitatud konsulenti, kes pole aga sõlminud ainsatki nõustamislepingut ega läbi viinud koolitusi – minu arvates on riigi poolt tasutud koolitusraha tuulde lennanud.

Rohkem riigi raha peaks suunama otse nõuandekeskustele, sest minu arvates ei kasutata koordineerivas keskuses seda kõige paremal moel – küsitavad on nii mõnedki koolitusteemad. Minu arvates on ka koordineeriva keskuse personal üle paisutatud ja täiest mõttetu on MESi poolt juurutatav kallis kvaliteedi kontrolli süsteem – riigi raha saaks palju sihipärasemalt kasutada.

Alustasu maksmine ainult uutele konsulentidele on läbi mõtlemata. Kuna taimekasvatusnõustaja enam alustasu ei saa, kuid kogu vegetatsiooniperioodil on tema telefon „punane“, siis olime selle nõuande sunnitud rahastama omavahenditest. Sama probleem on finantsnõustajaga – paljud väiketalunikud jäid tasuta nõuandest ilma ja olid sunnitud tuludeklaratsioonide ja äriplaanide koostamise abi eest maksma.

Kasulikke linke: