TARTU MAAMAJANDUSE NÕUANDEKESKUS
Tunnustatud nõuandekeskus Tartumaal
   

   
   
   




Jalaka 48, Tartu

Nõuandetoetuse ja nõuandesüsteemi toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord


Vastu võetud 05.04.2010 nr 41
RTL 2010, 19, 340
jõustumine 17.04.2010

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Vastuvõtmine

Avaldamine

Jõustumine

07.12.2010

RT I, 14.12.2010, 3

01.01.2011


Määrus kehtestatakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 58 lõike 5, § 59 lõike 5 ja § 60 lõike 4 alusel ning kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1–40) artikli 18 lõike 4 alusel heaks kiidetud «Eesti maaelu arengukavaga 2007–2013» (edaspidi arengukava).


1. peatükk ÜLDSÄTTED


§ 1.  Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse nõuandetoetuse ja nõuandesüsteemi toetuse (edaspidi toetus) saamise täpsemad nõuded taotleja, kavandatava tegevuse ja taotluse kohta, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord, taotluse vorm, toetuse määr ja suurus, sealhulgas toetuse minimaalne ja maksimaalne suurus ning ühikumäär, ning abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, nõuded toetuse saajale, taotluse hindamise kriteeriumid ja taotluse hindamise kord, sealhulgas taotluse eelistamise võimalused, taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise kord ning toetuse väljamaksmise kord.


§ 2.  Vähese tähtsusega abi

(1) Määruse alusel antav nõuandesüsteemi toetus, välja arvatud toetus koordineerivale keskusele, on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10), mõistes.

(2) Määruse alusel antav nõuandetoetus nõuandeteenuse ostmiseks erametsa majandamise tulemuslikkuse parandamiseks on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10) mõistes.


2. peatükk TOETUSE SAAMISEKS ESITATAVAD NÕUDED NING TOETUSE MÄÄR JA SUURUS


§ 3.  Nõuded toetuse taotlejale

(1) Nõuandetoetust võib taotleda küla, alevi või aleviku territooriumil põllumajandusega tegelev füüsiline isik või eraõiguslik juriidiline isik, kelle omandis on või kes kasutab muul õiguslikul alusel vähemalt0,3 ha maatulundusmaad, ning metsamajandamisega tegelev füüsiline isik või eraõiguslik juriidiline isik, kelle omandis on või kes kasutab muul õiguslikul alusel vähemalt 0,3 hametsamaad «Metsaseaduse» tähenduses.

(2) Nõuandesüsteemi toetust võib taotleda «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 75 alusel kehtestatud korras tunnustatud nõuandekeskus (edaspidi nõuandekeskus) ja «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 74 alusel tegutsev koordineeriv keskus (edaspidi koordineeriv keskus).

(3) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlejal ei ole riikliku maksu maksuvõlga või riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksud tasutud ajakava kohaselt;
2) taotleja ei ole saanud ega taotle samal ajal sama tegevuse kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega abi;
3) kui taotleja on saanud varem toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või on saanud muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega abi, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi makstud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasutud ettenähtud tähtajal ja summas.


§ 4.  Toetatavad tegevused

(1) Nõuandetoetust võib taotleda individuaalse nõuandeteenuse ostmiseks järgmiste tegevuste kohta:
1) nõuandeteenuse osutamine nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 30, 31.01.2009, lk 16–99), artiklites 5 ja 6 nimetatud kohustuslike majandamisnõuete ning heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste (edaspidi nõuetele vastavuse nõuded) järgimiseks;
2) nõuandeteenuse osutamine mittemeditsiinilises töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas (edaspidi töötervishoiuteenus);
3) nõuandeteenuse osutamine taotleja ettevõtte, majandustegevuse või erametsa majandamise tulemuslikkuse parandamiseks.

(2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud valdkonnas toetatakse sotsiaalministri 20. juuni 2003. a määruse nr 89 «Töötervishoiuspetsialistide tööülesanded töötervishoiuteenuse osutamisel» § 2 lõigetes 3–5 nimetatud töötervishoiuteenuseid.

(3) Nõuandeteenust osutab nõuandekeskusega lepingulises suhtes olev «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 75 lõikes 3 sätestatud tingimustele vastav konsulent, kusjuures:
1) nõuetele vastavuse nõuete valdkonnas on nõuandeteenust osutav konsulent läbinud Põllumajandusministeeriumi korraldatud nõuetele vastavuse nõuete teemalise koolituse;
2) töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas peab nõuandeteenust osutav konsulent olema läbinud Põllumajandusministeeriumi korraldatud töötervishoiu ja tööohutuse koolituse;
3) finantsmajanduse teemalist nõuandeteenust äriplaani koostamiseks võib osutada maaettevõtluse ja finantsmajanduse või finantsmajanduse valdkonna kutset omav konsulent või äriplaanis nimetatud asjaomase valdkonna või alavaldkonna kutset omav konsulent.

(4) Töötervishoiuteenust võivad osutada:
1) nõuandekeskusega lepingulises suhtes olev töötervishoiuteenuse osutaja «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» § 19 lõike 2 tähenduses;
2) punktis 1 nimetatud töötervishoiuteenuse osutaja koos lõike 3 punktis 2 nimetatud konsulendiga.

(5) Toetatava nõuandeteenuse kohta vormistatakse teenuse üleandmise-vastuvõtmise akt vähemalt kahes eksemplaris, millest üks jääb taotlejale ja teine nõuandekeskusele ning milles on ära toodud nõuandeteenuse osutamise kuupäevad koos nõuandeteenuse osutamiseks kulunud töötundide arvuga, töötunni hind, osutatud nõuandeteenuse valdkond või teema ning nõuandeteenuse lühikirjeldus.

(6) Nõuandesüsteemi arendamiseks antakse § 5 lõikes 2 sätestatud kulude hüvitamiseks nõuandesüsteemi toetust.

(7) Nõuandetoetuse taotlemise korral ei või kulutuste tegemist tõendavad dokumendid olla väljastatud varem kui toetuse taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaasta 1. jaanuaril.

(8) Nõuandesüsteemi toetuse taotlemise korral ei või kulutuste tegemist tõendavad dokumendid olla väljastatud varem kui toetuse taotluse esitamise aasta 1. jaanuaril.


§ 5.  Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

(1) Nõuandetoetuse taotlemise korral on abikõlblik nõuandeteenuse maksumus.

(2) Nõuandesüsteemi arendamiseks toetuse taotlemise korral on abikõlblikud järgmised kulud koos abikõlbliku investeeringuobjekti tähistamiseks tehtud kuludega:
1) nõuandekeskuse või koordineeriva keskusega töösuhtes oleva töötaja brutopalk ja töövõtja lepingujärgne tasu koos tööandja või tellija tasutava sotsiaalmaksuga ja töötuskindlustusmaksega;
2) nõuandekeskuse või koordineeriva keskusega lepingulises suhtes olevale konsulendile ja punktis 1 nimetatud töötajale väljaspool Eestit osutatud tööalase koolitusega (sh sta?eerimine) seotud kulud;
3) praktika korraldamiseks koordineeriva keskusega sellekohase lepingu sõlminud konsulendina tegutseda sooviva isiku väljaspool Eestit toimuva tööpraktikaga seotud kulud;
4) nõuandetoote väljatöötamise või uuendamisega seotud kulud (sh brutopalk või lepingujärgne töötasu koos tööandja või tellija tasutava sotsiaalmaksuga ja töötuskindlustusmaksega, tõlketeenuse ostmise kulud, tarkvaralitsentsi ostmise kulud) ning nõuandetoote paljundamise või trükkimise kulud;
5) nõuandekeskuse või koordineeriva keskuse kontoriruumi parendamise kulud;
6) nõuandekeskuse või koordineeriva keskuse tööks vajaliku kontoritehnika (sh infotehnoloogiline riistvara), kontorimööbli ning tarkvara ostmise ja paigaldamise kulud;
7) konsulendile ja punktis 1 nimetatud töötajale töövahendi (sh sõiduk) ostmise kulud.

(3) Lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud kulude arvestamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 25. juuni2009. a määruses nr 110 «Töölähetuse kulude hüvitise maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord» sätestatud nõuetest.

(4) Lõike 2 punktis 4 nimetatud nõuandetoode võib olla:
1) väljaanne paberkandjal või elektrooniliselt;
2) nõuandeteenuse osutamiseks vajalik eriotstarbeline tarkvara;
3) õppefilm tellitud töö või teenusena.

(5) Nõuandekeskus võib nõuandesüsteemi toetust taotleda lõike 2 punktides 1 ja 2 ning 5–7 nimetatud kulude hüvitamiseks.

(6) Abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, selged, üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ja vajalikud tegevuste eesmärkide saavutamiseks. Taotleja tagab kasutatava toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise.

(7) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) sularahas tasutud lõikes 2 nimetatud palga ja lepingujärgse tasuga seotud kulud ja kulud, mis ületavad 64 eurot ühe arve või arve-saatelehe kohta;
[RT I, 14.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
2) teenustasu pangatoimingu eest, intress, tagatismakse ja finantsteenusega seotud muu kulu;
3) esinduskulu ja kulu kingitusele;
4) erisoodustusena käsitatav kulu ja erisoodustusmaks;
5) riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest antava muu toetuse taotlemiseks avalduse ja sellega seotud dokumentide koostamiseks osutatud nõuandeteenuse maksumus, kui see hüvitatakse või on hüvitatud mis tahes toetuse raames;
6) raamatupidamisteenuse eest tasumiseks tehtud kulutus;
7) mitmele § 3 lõikes 1 nimetatud isikule ühel ajal osutatud nõuandeteenuse maksumus;
8) kasutatud seadme ja kauba ostmiseks tehtud kulutused lõike 2 punktides 4–6 sätestatud juhtudel ning juhul, kui nimetatud seade või kaup on toodetud rohkem kui neli aastat tagasi, selle ostmiseks on kasutatud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega abi ning nimetatud seadme või kauba hind ületab selle turuväärtuse ja on uue samaväärse seadme hinnaga võrdne või sellest kõrgem;
9) mitterahaline sissemakse;
10) üldkulud (sh rendi-, kütuse-, side-, sõidukulud);
11) tasu taotleja või tema töötaja tehtud töö eest lõike 2 punktis 5 sätestatud juhul;
12) käibemaks juhul, kui taotlejal on võimalik taotleda selle tagastamist «Käibemaksuseaduse» alusel;
13) tolli-, sisseveo-, muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse või kustutatakse mingil muul moel ning mis ei moodusta osa Eesti maksusüsteemist või mis on ebaproportsionaalselt suur kulutus tegevuse mis tahes osale;
14) liisingumakse, kui asja omandiõigus ei lähe üle toetuse saajale;
15) kulud, mis on seotud kapitalirendi lepingu sõlmimise, intressi, kindlustuse jms kuludega;
16) muud kulud, mis ei ole toetatava tegevusega otseselt seotud;
17) kulud, mis on vastuolus nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 71 ning komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 368, 23.12.2006, lk 15–73), artikliga 55 kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumitega;
18) «Kalandusturu korraldamise seaduse» tähenduses kalandustoodete tootmise ja töötlemise valdkonnas osutatud nõuandeteenuse ostmise kulud.


§ 6.  Nõuded hinnapakkumise kohta

(1) Kui § 5 lõike 2 punktides 4–7 nimetatud kululiigi osaks oleva ostetud teenuse või kauba maksumus ületab 3196 eurot, peab taotleja olema saanud vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist koos tehnilisele spetsifikatsioonile osutava tehniliste tingimuste loeteluga.
[RT I, 14.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

(2) Kui § 5 lõike 2 punktides 4–7 nimetatud kululiigi osaks oleva ostetud teenuse või kauba maksumus on 192–3196 eurot või kui asjaomases valdkonnas on ainult üks teenusepakkuja, peab taotleja olema saanud vähemalt ühe hinnapakkumise koos tehniliste tingimuste loeteluga.
[RT I, 14.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

(3) Väljavalitud hinnapakkumine ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse ja investeeringuobjekti eest tasutava hinnaga.

(4) Nõuandesüsteemi toetuse taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär või juhatuse liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse ega nõukokku juhul, kui § 5 lõike 2 punktides 2–7 nimetatud kululiigi osaks oleva ostetud teenuse või kauba maksumus ületab 192 eurot.
[RT I, 14.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]


§ 7.  Toetuse määr ja suurus

(1) Nõuandetoetust antakse § 4 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuste kohta kuni 75% abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 1279 eurot ühe taotleja kohta kalendriaastas ning mitte rohkem kui 39 eurot ühe nõuandeteenuse osutamiseks kulunud tunni (60 minutit) kohta. Kui nõuandeteenust osutab konsulent koos nõuandekeskusega lepingulises suhtes oleva nõustajaga, kes ei oma konsulendi kutset, antakse nõuandeteenuse osutamiseks kulunud tunni (60 minutit) kohta toetust kuni 52 eurot.
[RT I, 14.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

(11) Nõuandetoetust antakse § 4 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste kohta kuni 80% abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 1279 eurot ühe § 3 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastava isiku kohta kalendriaastas.
[RT I, 14.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

(2) Nõuandekeskusele antakse nõuandesüsteemi toetust esimesel kalendriaastal kuni 25 565 eurot, teisel kalendriaastal kuni 12 783 eurot, kolmandal kalendriaastal kuni 6392 eurot, neljandal kalendriaastal kuni 3196 eurot ja viiendal kalendriaastal kuni 1598 eurot selle maakonna kohta, kus taotlejat on tunnustatud.
[RT I, 14.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

(3) Koordineerivale keskusele antakse nõuandesüsteemi toetust esimesel kalendriaastal kuni 119 515 eurot, teisel kalendriaastal kuni 54 965 eurot, kolmandal kalendriaastal kuni 24 926 eurot, neljandal kalendriaastal kuni 11 952 eurot ja viiendal kalendriaastal kuni 5944 eurot.
[RT I, 14.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

(4) Nõuandesüsteemi toetuse taotlemise korral käsitatakse esimese kalendriaastana taotluse esmakordse esitamise aastat.

(5) Nõuandesüsteemi toetuse taotlemise korral ei tohi § 3 lõikes 2 nimetatud nõuandekeskusele jooksva majandusaasta ja kahe eelmise majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos meetme raames taotletava toetusega ületada vähese tähtsusega abi ülemmäära 200 000 eurot.
[RT I, 14.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

(6) Nõuandesüsteemi toetuse taotlemise korral ei tohi § 3 lõikes 2 nimetatud nõuandekeskusele tulenevalt Euroopa Komisjoni 17. detsembri 2008. a teatise «Ajutine ühenduse riigiabi meetmete raamistik praeguses finants- ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks» (ELT C 16, 22.01.2009, lk 1–9) punktist 4.2.2 ühisturuga kokkusobiva piiratud summas antava abi ja antud vähese tähtsusega abi piirmäär ajavahemikul 01.01.2008–31.12.2010 ületada kokku 500 000 eurot.
[RT I, 14.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

(7) Nõuandetoetuse taotlemise korral ei tohi § 3 lõikes 1 nimetatud isikule, kes taotleb nõuandetoetust § 2 lõikes 2 nimetatud tegevuse kohta, jooksva majandusaasta ja kahe eelmise majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos meetme raames taotletava toetusega ületada vähese tähtsusega abi ülemmäära 200 000 eurot.
[RT I, 14.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

(8) Nõuandetoetuse taotlemise korral ei tohi § 3 lõikes 1 nimetatud isikule, kes taotleb nõuandetoetust § 2 lõikes 2 nimetatud tegevuse kohta, tulenevalt Euroopa Komisjoni 17. detsembri2008. a teatise «Ajutine ühenduse riigiabi meetmete raamistik praeguses finants- ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks» (ELT C 16, 22.01.2009, lk 1–9) punktist 4.2.2 ühisturuga kokkusobiva piiratud summas antava abi ja antud vähese tähtsusega abi piirmäär ajavahemikul 01.01.2008–31.12.2010 ületada kokku 500 000 eurot.
[RT I, 14.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

(9) Paragrahvi 5 lõike 2 punktis 1 nimetatud kulutuste puhul on toetuse maksimaalne suurus 640 eurot ühe kalendrikuu kohta.
[RT I, 14.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

(10) Paragrahvi 5 lõike 2 punktis 4 nimetatud kulutuste puhul on toetuse maksimaalne suurus 3196 eurot ühe nõuandetoote kohta.
[RT I, 14.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

(11) Paragrahvi 5 lõike 2 punktis 7 nimetatud kulutuste puhul on sõiduki ostmise kulude hüvitamiseks antava toetuse maksimaalne suurus 22 370 eurot ja kapitalirendi korras liiklusvahendi soetamise korral kuni 448 eurot kuus.
[RT I, 14.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]


3. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE


§ 8.  Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg

(1) Taotleja esitab toetuse taotlemiseks selleks ettenähtud tähtajal Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) lisas 1 või 2 toodud vormi kohase avalduse ning neis esitatud andmeid tõendavad dokumendid (edaspidi taotlus).

(2) Nõuandetoetuse taotlusi võetakse vastu 2. jaanuarist kuni 30. novembrini.

(3) Nõuandetoetuse taotlemise korral riigi infosüsteemi andmevahetuskihi (e-PRIA) kaudu esitab taotleja lisas 1 toodud vormi kohase avalduse elektrooniliselt. Paragrahvi 9 lõikes 2 nimetatud dokumendid peavad avalduse elektroonilise esitamise korral olema kohapeal kontrollimiseks kättesaadavad.

(4) Nõuandetoetuse taotlusi võetakse vastu 95% ulatuses nõuandetoetuse jaoks eelarveaastaks määratud summast. Kui nõuandetoetuse taotlusi on vastu võetud nimetatud summast 95% ulatuses, lõpetab PRIA taotluste vastuvõtmise, avaldades sellekohase teabe PRIA veebilehel. Nõuandetoetuse taotluse esitamise uue tähtaja teatab PRIA ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(5) Nõuandesüsteemi toetuse taotluse esitamise tähtaja teatab PRIA ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(6) Dokumendid esitatakse originaaldokumentidena, kui määruses ei ole ette nähtud dokumendi ärakirja esitamist.


§ 9.  Nõuandetoetuse taotluse kohta esitatavad nõuded

(1) Nõuandetoetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIAle lisas 1 toodud vormi kohase avalduse.

(2) Taotleja esitab koos avaldusega PRIAle järgmised dokumendid:
1) taotleja seadusjärgse esindusõiguseta isiku puhul tema volitusi tõendav volikiri;
2) ärakiri dokumendist, mis tõendab, et taotleja kasutab maatulundusmaad (sh metsamaad) muul õiguslikul alusel, kui ta ei ole selle maa omanik;
3) ärakiri nõuandekeskuse esitatud arvest või arve-saatelehest, milles lisaks «Käibemaksuseaduse» § 37 lõikes 7 sätestatud andmetele on märgitud ka andmed nõuandeteenuse osutamise kohta kuupäevade kaupa koos nõuandeteenuse osutamiseks kulunud töötundide arvuga, töötunni hind, osutatud nõuandeteenuse valdkond või teema ning nõuandeteenuse osutanud konsulendi või töötervishoiuteenuse osutaja nimi ja kaasatud nõustaja nimi;
4) punktis 3 nimetatud arve või arve-saatelehe ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse ärakiri või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;
5) ärakiri dokumendist, mis tõendab, et § 4 lõikes 4 nimetatud töötervishoiuteenuse osutaja on osutanud töötervishoiuteenust;
6) paragrahvi 2 lõikes 2 nimetatud tegevuse puhul rahandusministri 22. aprilli 2004. a määruse nr 80 «Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja vorm» lisas toodud vormi kohane teatis jooksval majandusaastal ja kahel eelmisel majandusaastal saadud vähese tähtsusega abi kohta;
7) lisas 4 toodud vormi kohane teatis, mis sisaldab andmeid saadud ühisturuga kokkusobiva piiratud summas antava abi kohta, sealhulgas andmeid abimeetme, abi andja, abi saamise aja ja suuruse kohta. Nimetatud teatise esitab nõuandetoetuse taotleja, kes taotleb nõuandetoetust § 2 lõikes 2 nimetatud tegevuse kohta;
8) riikliku maksu maksuvõla tasumise ajatamise korral Maksu- ja Tolliameti tõend selle kohta, et taotleja on tõendi väljastamise päeva seisuga tasunud maksud ajakava kohaselt. Nimetatud tõend ei tohi olla väljastatud varem kui kümme tööpäeva enne taotluse esitamise kuupäeva.

(3) Taotleja, kelle suhtes on taotluse esitamise aastal või taotluse esitamisele eelnenud kalendriaastal tehtud taotluse rahuldamise otsus «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» alusel antava pindalaga seotud toetuse kohta, ei pea lõike 2 punktis 2 nimetatud dokumenti esitama.

(4) Taotleja kinnitab toetuse avaldusel, et § 4 lõike 1 punktis 1 sätestatud nõuetele vastavuse valdkonnas pakutud nõuandeteenus sisaldab kõigi asjakohaste kohustuslike majandamisnõuete ning heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste tutvustust.

(5) Nõuandetoetuse taotlemise korral riigi infosüsteemi andmevahetuskihi (e-PRIA) kaudu esitab taotleja lõike 2 punktis 4 nimetatud maksekorralduse elektrooniliselt.


§ 10.  Nõuandesüsteemi toetuse taotluse kohta esitatavad nõuded

(1) Nõuandesüsteemi toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIAle lisas 2 toodud vormi kohase avalduse.

(2) Taotleja esitab koos avaldusega PRIAle järgmised dokumendid:
1) taotleja seadusjärgse esindusõiguseta isiku puhul tema volitusi tõendav volikiri;
2) nõuandekeskuse puhul rahandusministri 22. aprilli 2004. a määruse nr 80 «Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja vorm» lisas toodud vormi kohane teatis jooksval majandusaastal ja kahel eelmisel majandusaastal saadud vähese tähtsusega abi kohta;
3) lisas 4 toodud vormi kohane teatis, mis sisaldab andmeid saadud ühisturuga kokkusobiva piiratud summas antava abi kohta, sealhulgas andmeid abimeetme, abi andja, abi saamise aja ja suuruse kohta. Nimetatud teatise esitab § 3 lõikes 2 nimetatud nõuandekeskus;
4) riikliku maksu maksuvõla tasumise ajatamise korral Maksu- ja Tolliameti tõend selle kohta, et taotleja on tõendi väljastamise päeva seisuga tasunud maksud ajakava kohaselt. Nimetatud tõend ei tohi olla väljastatud varem kui kümme tööpäeva enne taotluse esitamise kuupäeva.


4. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE


§ 11.  Taotluse vastuvõtmine

PRIA kontrollib taotluse esitamisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist.

§ 12.  Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine

(1) PRIA kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetele vastavust selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse vastavust määruses sätestatud nõuetele.

(2) Taotluses esitatud andmete kontrollimiseks on PRIAl õigus kasutada teiste andmekogude andmeid.

(3) Taotleja ja taotlus vastavad toetuse saamiseks esitatud nõuetele, kui:
1) kõik omavahel võrreldavad andmed on samased;
2) ei esine «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõikes 2 või 4 nimetatud asjaolusid;
3) kõik määruses sätestatud nõuded on täidetud.

(4) Kui taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja või taotlus ei vasta nõuetele, teeb PRIA «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 2 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse.


§ 13.  Nõuandetoetuse taotluse hindamine ja taotluste paremusjärjestuse moodustamine

(1) Nõuandetoetuse taotlust hinnatakse, kui see on esitatud § 8 lõike 4 kohaselt ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded sätestatud tähtaja jooksul.

(2) PRIA hindab nõuetele vastavaid nõuandetoetuse taotlusi §-s 14 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel, andes taotlusele hindepunkte.

(3) Taotluste paremusjärjestus moodustatakse hindamiskriteeriumide põhjal taotlusele antud hindepunktide liitmise teel. Taotluste paremusjärjestuse moodustamisel loetakse paremaks suurema hindepunktide summa saanud taotlus.

(4) Võrdsete näitajatega taotluste korral eelistatakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 60 lõike 3 alusel taotlust, mille on esitanud taotleja, kelle suhtes on taotluse esitamise aastal või taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal tehtud «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» alusel ühtse pindalatoetuse, energiakultuuri toetuse või täiendava otsetoetuse taotluse rahuldamise otsus ühe või mitme toetuse kohta vähemalt 15 000 euro maksmiseks.
[RT I, 14.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]


§ 14.  Nõuandetoetuse taotluse hindamise kriteeriumid

Taotlusele antakse hindepunkte järgmiselt:
1) 10 hindepunkti, kui taotleja suhtes on taotluse esitamise aastal või taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal tehtud taotluse rahuldamise otsus arengukava 5. peatüki meetmes 1.2 «Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus» sätestatud toetuse kohta;
2) 8 hindepunkti, kui taotleja suhtes on taotluse esitamise aastal või taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal tehtud taotluse rahuldamise otsus arengukava 5. peatüki alameetmes 2.3.5 «Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus» sätestatud toetuse kohta;
3) 6 hindepunkti, kui taotleja suhtes on taotluse esitamise aastal või taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal tehtud taotluse rahuldamise otsus arengukava 5. peatüki meetmes 2.2 «Natura 2000 toetus põllumajandusmaale», meetmes 2.9 «Natura 2000 toetus erametsamaale» või meetmes 2.3 «Põllumajanduslik keskkonnatoetus» (välja arvatud alameetmes 2.3.5 «Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus») sätestatud toetuse kohta;
4) 4 hindepunkti, kui taotleja suhtes on taotluse esitamise aastal või taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal tehtud taotluse rahuldamise otsus arengukava 5. peatüki meetmes 2.1 «Ebasoodsamate piirkondade toetus» sätestatud toetuse kohta.


§ 15.  Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Paragrahvi 12 lõike 3 kohaselt rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused või § 13 lõikes 3 sätestatud hindamise tulemusel moodustatud taotluste paremusjärjestuse parimad taotlused, mille rahastamise summa ei ületa toetatava tegevuse rahastamise eelarvet.

(2) PRIA teeb «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 60 lõike 5 punkti 2 või 3 või § 62 lõike 1 alusel taotluse rahuldamise või § 62 lõike 2 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(3) PRIA teeb nõuandetoetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 50 tööpäeva jooksul arvates taotluse vastuvõtmisest. PRIA teeb nõuandesüsteemi toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 50 tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtaja viimasest päevast arvates.

(4) Vajaduse korral võib PRIA teha taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 90 tööpäeva jooksul arvates taotluse vastuvõtmisest, teatades taotlejale otsuse tegemise tähtaja pikendamisest lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul. Otsuse tegemise tähtaja pikendamist tuleb põhjendada.

(5) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik või põhjendatud, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 4 alusel.


§ 16.  Muudatustest teavitamine

(1) Kuni PRIA poolt viimase toetuseosa väljamaksmiseni teavitab taotleja või toetuse saaja viivitamata PRIAt kirjalikult käibemaksukohustuslaseks registreerimisest «Käibemaksuseaduse» § 20 lõike 3 või 4 alusel.

(2) Taotleja või toetuse saaja teavitab viivitamata PRIAt kirjalikult nõuandetoetuse puhul taotluse rahuldamise otsuse tegemiseni ning nõuandesüsteemi toetuse puhul alates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni arvates PRIA poolt viimase toetuseosa väljamaksmisest:
1) oma postiaadressi või kontaktandmete muutumisest;
2) paragrahvi 3 lõikes 1 nimetatud ettevõtja ümberkujundamisest, ühinemisest, jagunemisest ja lõpetamisest ning ettevõtte või selle osa üleminekust;
3) mittetulundusühingu ja sihtasutuse ühinemisest, jagunemisest ja lõpetamisest.

(3) Alates nõuandesüsteemi toetuse taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni arvates PRIA poolt viimase toetuseosa väljamaksmisest teavitab taotleja või toetuse saaja viivitamata PRIAt kirjalikult nõusoleku saamiseks:
1) tegevuse või investeeringuobjektiga seotud muudatusest;
2) toetuse saamise või toetuse kasutamisega seotud muust asjaolust, mille tõttu ei ole taotluses esitatud andmed enam täielikud või õiged.

(4) Nõuandesüsteemi toetuse eelarvet võib toetuse saaja põhjendatud juhtudel muuta ühe korra taotluse kohta enne PRIA poolt toetuse väljamaksmise otsuse tegemist.


5. peatükk NÕUDED TOETUSE SAAJALE JA TOETUSE VÄLJAMAKSMISE KORD


§ 17.  Nõuded nõuandesüsteemi toetuse saajale

(1) Nõuandesüsteemi toetuse saaja teeb abikõlblikud kulutused ja esitab tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid kuni neljas osas ühe taotluse kohta kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

(2) Nõuandesüsteemi toetuse saaja tegutseb nõuandeteenuse pakkujana vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetuseosa väljamaksmisest.

(3) Toetuse saaja säilitab ja kasutab sihipäraselt toetuse eest soetatud investeeringuobjekti vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetuseosa väljamaksmisest.

(4) Kui nõuandekeskusel ei ole tegevuse lõpetamise tõttu võimalik lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõudeid täita, võib ta nõuete täitmise kohustuse üle anda teisele § 3 lõikes 2 nimetatud nõuandekeskusele.
[RT I, 14.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

(5) Kui koordineerival keskusel ei ole tegevuse lõpetamise tõttu võimalik lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõudeid täita, võib ta nõuete täitmise kohustuse üle anda § 3 lõikes 2 nimetatud koordineerivale keskusele, kellega sõlmitakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 74 kohaselt haldusleping.


§ 18.  Tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide esitamine

(1) Nõuandesüsteemi toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja pärast tegevuse osalist või täielikku elluviimist ja selle eest osaliselt või täielikult tasumist PRIAle lisas 3 toodud vormi kohase kuluaruande koos järgmiste dokumentidega:
1) selle isiku, kellelt toetuse saaja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud arve-saatelehe või arve ärakiri;
2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse ärakiri või väljatrükk, sularahakassa väljamineku orderi ärakiri või arvelduskonto väljavõte;
3) osutatud teenuse või tehtud töö kohta koostatud tehtud tööde akti ärakiri juhul, kui see tegevus on seotud § 5 lõike 2 punktis 5 nimetatud kulutusega;
4) paragrahvi 5 lõike 2 punktides 1 ja 4 nimetatud palgakulude puhul tööjõukulude arvestuslehe ärakiri töötaja kuu palgaarvestuse kohta, millel on näha töötaja nimi, tööpäevad, arvestatud brutopalk koos juurdearvestustega ning sellest kinnipeetud maksud ja muud kinnipidamised;
5) punktis 4 nimetatud maksude tasumist, maksete tegemist ja töötasu ülekandmist tõendava dokumendi ärakiri;
6) ärakiri lepingust, mis on sõlmitud § 5 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud töötaja ja töövõtja või konsulendina tegutseda sooviva isikuga;
7) paragrahvi 5 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud kulude puhul ärakiri lähetuse korraldusest ja lähetusaruandest koos ärakirjaga kuludokumentidest, sõidukulu tõendavast dokumendist (sh sõidulehed) või kulu tõendavast muust dokumendist ja kulutuste eest tasumist tõendava maksekorralduse ärakiri või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;
8) kasutatud seadme või kauba ostmise korral selle isiku, kellelt toetuse saaja ostis seadme või kauba, kinnitus selle kohta, et seade või kaup vastab § 5 lõike 7 punktis 8 sätestatud nõuetele.

(2) Kapitalirendi (liising) puhul esitab nõuandesüsteemi toetuse saaja PRIAle pärast investeeringu täielikku või osalist tegemist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist kapitalirendi lepingus ettenähtud korras toetuse väljamaksmiseks lisas 3 toodud vormi kohase kuluaruande koos järgmiste dokumentidega:
1) selle isiku, kellelt kapitalirendile andja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud arve-saatelehe või arve ärakiri;
2) kapitalirendile andja ja toetuse saaja vahel sõlmitud kapitalirendi lepingu ja maksegraafiku ärakiri;
3) punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse ärakiri või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte.

(3) Kapitalirendile andja võib olla «Krediidiasutuste seaduse» alusel ja korras tegutsev krediidiasutus või tema konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus.

(4) Lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve ärakirjal näidatud tehingu sisu peab vastama arve väljastanud isiku hinnapakkumisele.

(5) Kui taotleja on alustanud tegevuse elluviimisega ja selle eest osaliselt või täielikult tasunud enne taotluse esitamist, võib ta esitada selles paragrahvis nimetatud tegevuste elluviimist tõendavad dokumendid koos taotlusega.


§ 19.  Toetuse maksmine ja maksmisest keeldumine

(1) PRIA otsustab nõuandetoetuse maksmise sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole 50 tööpäeva jooksul arvates §-s 9 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest. PRIA otsustab nõuandesüsteemi toetuse maksmise sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates §-s 18 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

(2) PRIA jätab toetuse maksmata «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 5 teises lauses sätestatud juhtudel.

(3) PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse või taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse 20 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.


§ 20.  Dokumentide säilitamine

Määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata. Nimetatud dokumente säilitatakse PRIAs kuni 2025. aasta 31. detsembrini.


6. peatükk RAKENDUSSÄTTED


§ 21.  Rakendussätted

(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud]

(2) Nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklites 5 ja 6 ning II ja III lisa alusel kohustuslike majandamisnõuete ning heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste nõuete puhul osutatakse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud nõuandeteenust arengukava lisas 3 toodud kohustuslike majandamisnõuete ning heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste järgimiseks.


Lisa 1 NÕUANDETOETUSE AVALDUS

Kasulikke linke: